Risttee talu taimeaed
Eesti English Suomi
Otsi

PÜSILILLED TALVITUMA

«
»

Kohtumiseni kevadel 2020! Info tel 5566 1092







                    TAIMEDES PEITUB NII ILU KUI VÕLU...

SEE JUST ONGI TÕELINE ELU
 


Täpselt nii palju, kui on aednikke, on igal õigus oma arvamusele. Tahan siin rääkida enda kogemustest sügiseti, seoses püsikutega. Mis on siis õige või mis vale. Tõest vastust sellele ei ole olemas. Paljud püsikud on talvel lume alt välja turritades eriti dekoratiivsed - lumi katab alumise pinna ja kõrred, kerad, pallid jäävad lume pinnale.  Sel juhul võib ju  ka lõikamata jätta, mõeldes talvistele vaadetele. Hapramate lehtedega taimede lehestik muutub paraku peale suuremaid öökülmasid nätskeks, mädaks ja inetuks. Kui ka talvel soovitakse istutusalasid nautida, olgu siis lumega või ilma, tasub kõik hoolega läbi mõelda. Oma aias olen aastate jooksul läbi katsetanud kõik - sügisese tagasilõikuse, kevadise lõikuse ja nö kombineeritud lõikuse.  Olen jõudnud tõdemusele, et kõik aiad ja aaipidajad on nii palju erinevad ja sp on erinevad ka sügisesed hooldusvõtted.
Üheks tähtsaks teguriks on aeg. Kui soovida talvises aias näha lume alt turritamas dekoratiivseid püsikute pealseid, siis ei tasu ju kõike kohe sügisel maha lõigata. Aga siis peab kevadel jaguma selleks aega. Minul on kevadel alati tohutu ajapuudus, ka 48-st tunnis ööpäevas jääb väheks. Seepärast olen läinud juba mitu aastat seda teed, et teen sügisel aia korda. Aga kellel kevadel selliseks tööks aega jagub, siis siilkübarad, kukesabad, kassisabad, männasmailased, paljud kõrrelised jne, on kahtlemata talvised aiakaunistajad. Samuti anname me võimalusele paljudele kasulikele (aga ka kahjulikele) putukatele seal talvituda. 
Teine tähtis faktor on aia suurus. Kui aed on kesmise suurusega või pigem väike, siis suure tõenäosusega saab aias jalutada ka talvel. Sel juhul on jällegi targem mitte tormata sügisel. Minu istutusalad on hajutatud 1,5ha peale ja lumistel talvedel olen pääsenud aeda ainult suuskadega. Seega ei ole oluline, kas seal aia tagumistes 'tubades' talvel neid kõrsi lume alt turritab või mitte.  Seega mida väiksem aed, seda rohkem me teda vaadelda saame.
Kolmandaks teguriks pean ma tõsiasja, kui agar külvaja üks või teine taim on. Kui ma ikka mitu aastat pean mõne taime seemikuid kõplama, siis on targem alati nad enne seemnete valmimist tagasi lõigata. Soodastel tingimustel külvab loomulikult enamik püsikuid, kuid mõned on kohe eriti agarad. Ise olen hädas olnud suuremal või vähemal määral vitshirsi, vitsja kukesaba, erinevate kurekellade, aruheina jpt liikidega. Selline meeletu kõplamine kevadel on ka paras tüütus, seepärast tasub alati iga taime kohta väike taustauuring teha.
Loomulikult on oluline ka see, milline taim peale 'külma võtmist' välja näeb. Kui lehestik kaotab igasuguse dekoratiivsuse, siis minu silmis ei oma ta talvel erilist tähtsust. Näiteks hostad, mille lehed muutuvad eriti inetuks. Osad aiapidajad ei lõika nende lehti sügisel, vaid tõstavad kogu kupatuse kevadel mururehaga lihtsalt käru peale. Paraku on hosta lehtede all tigudele väga meeltmööda talvitumiskoht. Samas, kui istutusala on kaetud kergkruusa või killustikuga, siis selline paik ei ole tigudele eriti meeltmööda ning ainult nende pärast ei pea sügisest lõikustööd ette võtma. Samas helmikpööriste õievarred on lume alt piiludes eriti uhked ja teatavasti säilib nende lehtdekoratiivsus ka külmal ajal.
Aed-iirised olan ma lõiganud lehtede kolletudes lehvikuks, kevadel muidugi tuleb kõik kuivanud lehed eemaldada. Sel aastal miskipärast muutusid ka need lehvikud väga ruttu inetuks ja ma olin sunnitud pealsed täiesti eemaldama. Siberi iiristel tasub kindlasti pealsed sügisel maha lõigati, sest kevadel on see töö eriti tülikas ja vajab üliteravaid kääre. Palmilehine tarn on talvel lume all väga dekoratiivne, kuid kuna ta alustab kevadel suhteliselt varakult kasvamist, siis ei tasu kevadise koristusega hiljaks jääda.
 

   Karin Peebu FIE
   Risttee talu taimeaed
   Loodi küla
   Viljandi vald 69603
   Tel: +372 55661092
   karinpeebu@gmail.com

Koduleht Elitec'st